Paat sügeleb

Kas lumi peab olema läinud enne kui purjetama saab minna? Heh ei pea. Homme on 24 märts ja meri on jäävaba. Sellest piisab täiesti. Uurisin Pirital slipi olukorda. Hm täitsa töötav, ainult et lumelabidas tuleb kaasa võtta, sest veepiiril oli väiksed hanged. Pisiasjad meremehi siiski ei sega. Muidugi võib ka teistmoodi juhtuda. Koguni nii hullusti, et ma ei saagi homme merele. Noh aga siis ma lihtsalt kustutan selle posti või häbenen seda kogu järgneva elu.

Paat on hetkel veel Eestis registreerimata. Ma pean teda VTAs näitamas käima. Aga kuna käruga mööda linna sõitmine on tülikas, siis olen seda ikka edasi lükanud. Loodetavasti ei tule keegi homme käsi väänama. Veepolitseil ei ole kaatreid veel vees, ja kui ma näen, et võõrad inimesed mind kaipeal ootamas, siis keeran otsa ringi ja sõidan kaugele ära (teeseldes kurti).

Vahepeal on toimunud ka väikesed arengud. Hr Kurrik koos US. Military Air Force'ga toimetasid mulle USAst kohale Eesti merekaardid. Mina aga tegin osava liigutuse ja tekitasin paadile GPSi kinnitamise koha. Kompass, mis seal enne oli peab kah asukohta muutma. Hetkel pole seda veel otsustanud. Lõplikult panen ta paika siis kui saan aru mis otsad seal kiilu ümber jooksevad. Kui nüüd saaks GPSile veel välise toite, siis võiks navigatsioonividinate osas toimetamise lõppenuks lugeda. Muidugi peaks soetama veel paber merekaardid. Aga see on suhteliselt valus väljaminek ja eks ma üritan selles osas jälle loovalt mõtelda (te ei näinud aga vaatasin siin pajutähenduslikult oma printerit ;).

Tellisin endale Pro Marinest piksilma. Tahtsin kõige lihtsamat. Müüa aga soovitas osta ikka uhkema zoomiga. Ma lasin endale augu pähe rääkida, olgu siis pealegi zoomiga. Küsisin igaksjuhuks et kas selline asi ikka kärab... Pidi kärama. Siis saabus pakk. Üks okular zoomis aga teine mitte. Lahe. Müüa rääkis, et varem kunagi pole sellist asja juhtunud. OK ma olen jälle esimene. Aga piksilma vahetasin siiski kõige lihtsama vastu.

Tekitasin kärule ka uue numbri asukoha. Rootsi number käis rattakoopa külge aga Eesti number oli pikerkusem ja sinna ei mahtunud. Lõikasin spets pleki ja panin ta siis tagatulede kohale. Huvitav kui slipilt käru alla saata peaks tuled enne ära monteerima või mitte? Peep rääkis lugu, kuidas vesi käru tuled ära lühistas ja kuna käru oli pistikuga auto taga, siis kärssas ka autol elektrist ühtteist maha.

Kui tekiks veel kuskilt väike päramootor kah.

Kärutsirkus

Võtsin ükspäev käru järgi ja sõitsin paati ja käru registreerima. ARK on vahepeal oma töökorraldust parandanud, nii et sõitsin joonelt ülevaatamisangaari sisse. Mul ei olnud paberit selle kohta mis kategoorias mu paat esineb, kuipalju inimesi pardale võib ronida ja kui kõva mootorit järgi panna. Niisiis paati arvele ei saanud. Käru esialgu ka ei saanud. Minu juhtumit menetles teenindaja nimega Ulvi Koosapoeg. Oleks III Reich korda läinud teeks ta ilmselt rahulikult kuskil haiglas lastega katseid. Aga nüüd peab ta kahjuks ARKis töötama. Käru kohta esitati Rootsi järelpärimine ja kui paari päeva pärast teada saadi, et ma polegi seda varastanud, siis sai asjast siiski asja. 1300 eeku ja nipsti.

Vahepeal sain va gpsi ka USAst kätte ja möllasin nats sellega. Ostsin talle Eesti kaardi sisse, viskasin USA baaskaardi minema ja asendasin selle Eesti kaardiga. Loodetavasti saab nüüd lisaks ka merekaardi panna ja siis pole erinevate mäludega tarvis tõmmelda.

Kõik läkski hästi

No vot. Olemegi Rootsist tagasi. Retk oli mõnesmõttes väsitav mõneti jälle lahe. Põnevust jätkus. Tekkis ka teatav komplikatsioon. Nimelt ei taibanud ma kaasa küsida käru pabereid mistõttu jäi treiler koos paadiga vanasadama tolliplatsile. Paari päevaga peaksid paberid postiga järgi jõudma ja siis saab ka reisi lõpuleviiduks kuulutada. Hetkel olen siis nö akadeemilisel.

Mis puutub vedukautosse, siis üllataval kombel suutis Yaris selle käru kenasti ära tõmmata. Teatavaid probleeme oli päris alguses, kus ratas libisema hakkas ja paati mäest üles ei vedanud. Aga see oli tingitud pigem minu kogenematusest.

Paat ise on päriselus veel naljakam kui piltide pealt. Ühtlasi tundub oluliselt suurem. Peep ütles hästi, et meenutab täispuhutud purjelauda.

Kõik oleks võinud veel hästi minna

Ei saa muidu kui peab merel möllama. Eelmise paadiga läks nii nagu läks aga igaljuhul müüki ta läks (see polnud siiski paadi süü). Nüüd on välja vaadatud uus paat. Selleks on Guy Design Groupi ja Guy-Christer Lönngreni poolt välja mõeldud pisike purjekas GoFive. Ametlikud strateegilised andmed:

Pikkus : 5,60 m
Purjeid võidusõiduks: 17 m2
Veeliin: 5,30 m
Laius: 2,45
Süvis: 0,4 või 1,6 m
Veeväljasurve: 500 kg
Bulb sverdiuotsas: 100 kg
Mastikõrgus: 8m
Koisid: 2tk
Kajuti kõrgus: 1,4m
LYS: 1.04

Tegelt on minu paat natuke modifitseeritud. Mast on 2m pikem ja carbonist, nii et taglas kaalub vähem. Puri on 21 m2. Bulb on aga 80kg. Miks bulb väiksemaks on tehtud seda ma täpselt ei tea. Kodanik, kes mulle selle paadi müüs ütles, et nii on taglas tasakaalus. Eks suvel saab näha.
Ümber on tehtud ka sverdikergitamise kaadervärk.

See paat on ennekõike üksi sõitmiseks. Vajaduse korral võib ka neljakesi peale ronida. Paar saiti kah
http://www.guydesigngroup.fi/images/gofive.jpg
http://www.guyboats.sailfast.se/Batdata321.htm

Nüüd on lood nii, et homme lähen Rootsi temakest ära tooma. Hetkel on juba kõik ettevalmistused tehtud. Autol on konks, piletid on ostetud, taskud on Rootsi raha täis.