Hakkame lõpetama

27. okt. tegin ilmselt selle hooaja lõpusõidu. Sõitsin esialgu üksi. Hommikul toimus ka KJK viimane võidusõit. Priit tegi selle Emeraldil kaasa. Ma korjasin ta peale seda peale ja tegime veel ühe tiiru. Tuul oli väga mõnus. Tunde järgi 3-7 m/s. Maksimum kiiruseks saime 7.3 sõlme. Mul ei olnud jahil ühtegi tuuleniiti ja kui veel jope kapuutsi peas hoidsin ja prille ees, siis oli paljast nahka nii vähe, et täpsest tuule suunast oli raske aru saada. Eks ma sõitsin siis palja peaga. Ilm oli suht jahe ja koos tuulega andis õhtul kaelalihastes tunda.

Esialgu üksi sõites õnnestus purje sisse auk saada. Tegelikult oli välimisel, päikesest pleekinud osal, juba ennegi üks väike auk sees. Nüüd aga läks poomi krootsoodi kinnitusaas sellest läbi ja rebis augu suuremaks. Õnneks mitte lootusetult suureks. Panen sinna purjeteibi peale ja järgmine või ülejärgmine hooaeg tuleb nagunii uus puri vaadata.

Hea uudis on see, et kajalood toimis nii nagu tarvis. Ajasin jahi meelega võimalikult kreeni aga andur siiski kuivale ei jäänud. Paar korda sõitsin jahi nii kreeni, et ta enam tüüri ei kuulanud. Üks neist oli nagunii veest väljas ja teise pinnast jäi väheks. Otseselt ära ka ei luhvanud aga sõna ei kuulanud. Kui purje natuke järgi andsin, siis hakkas tüür jälle tööle.

Uut gpsi katsetasin kah. Eks see ekraan on ikka pisike. Enamus aega hoidsin suuri numbreid ees ja vaatasin sealt kiirust.

Üksi sõites ei õnnestu peale tüürimise ja purje sättimise suurt midagi teha. Lihtsad asjad nagu vendrite kokkukorjamine või õlle alt toomine tundub täiesti ületamatu probleemina. Ainus võimalus asjatada on puri rehvida, asi ära teha ja siis edasi sõita.

Nüüd aga jaht kokku ja talvituma.

Toibumise faasid

Olgu kohe ära öeldud, et järgnev post lõbustab peamiselt mind ennast, mis on kogu selle blogi peamine (ainus?) mõte. Radi tshevoo (pealisülessanne) nagu oma kunagise teatriteooria õppejõu Inna Taarna rõõmuks nüüd ära märkida saan (kunagi jõuame ka pealis-pealisülesande deklareerimiseni) . Kui te esimese paari lõigu peale ära tüdite, siis ärge edasi lugege... paremaks ei lähe. Aga mis sa teed ära, purjetada on minujaoks juba liiga külm.


Seoses uue Garmini gpsi ostuga sirvin siin parajasti ohvriabi voldikut ja saan palju targemaks.
Õnnetusest toibumine võib jagada nelja faasi
Shokk

• kaos ja segadus (oli täiesti olemas)
• eitamine ja mahasurumine (oli ka see... see ei saa tõsi olla kuskilt peab normaalsem kaart ilmuma)
• apaatia või hüperaktiivsus (istusin natuke aega ja siis läksin keetsin endale kohvi)
• paanika (oli ka seda)
• nutt ja naer vaheldumisi (pojad naersid, tütar nuttis)
• kannatanu käitub nagu laps (koguaeg)

Selles faasis vajab inimene turvalisust, kaitset, hoolitsust ja võimalust oma tundeid välja elada.

Reaktsioonifaasis
Ei too kõiki vorme välja, sest minu puhul toimus peamiselt Ratsionaliseerimine ehk intellektualiseerimine (on üks viis üle saada valusatest ja tunneterohketest juhtumitest. Siia kuulub rääkimine tehniliste, meditsiiniliste või majanduslike terminitega. Seda võib nimetada ka afekti isoleerimiseks, kuna olukorra tunneterohke sisu surutakse maha.)

Reaktsioonifaasis tuleb tegelikkus aeglaselt taas esile ning elu läheb edasi, samas võivad tekkida unehäired, õudusunenäod, elatakse läbi seesmist kaosetunnet, tühjust, kurbust, isolatsiooni ja enesetapumõtteid, võidakse kasutada stimuleerivaid või rahustavaid aineid.
(On tekkinud unehäired. Peamiselt küll mu naisel, Mai-Liisil, aga ka mul. Parim ravi on häire õlapeale võtta ja mööda tuba ringi tammuda ja kõikuda kuni krooksudeni. Mai-Liisil on omad meetodid. Märksõna lakteeruvad/ei lakteeru. )

Läbitöötamisfaas
Ohvri suhtumine on realistlik ja juhtunut aktsepteeriv. Kriisist saadud kogemused muutuvad jõuvarudeks. (selle faasi tegin ma läbi täna hommikul)

Muutustega kohanemise faas
Selles faasis aktsepteerib kuriteoohver juhtunut isegi siis, kui see on jätnud arme ning inimene suunab end taas väljapoole. Elu läheb edasi.

(õhtuks ma jõudsingi siia faasi. Mis siis ikka elu läheb edasi. Lõppeks ma leidsin selles gpsis ka palju head. Näiteks oskan ma ise kaardiparandusi teha. Mõned väga hõredad kohad ma juba joonistasin paremaks. Tegelt päris huvitav. Trükkisin endale umbes 100 lk erialast kirjandust. Põnev)

Aga järgnev lõik teeb muidugi natuke ärevaks

Leidub kuriteoohvreid, kes ei jõua kunagi oma ohvrireaktsioonidega lõpule, kes jäävad toimunud kuriteost lõputult rääkima kõigile inimestele ning kes vajavad pidevat kindlust selles, et neid ikka kuulatakse ning kellel seeläbi on risk jääda üksi ning muutuda kibestunuks. Siin tuleb esile tugiisikute tähtis ülesanne abistada kuriteoohvrit nii (toetus, nõuanded jms), et rasketest läbielamistest saaks lõpptulemusena elukogemus, mis arendaks kuriteoohvrit kui isiksust

Lõpetuseks mõned enne ja pärast pildid (mitte kuridegu vaid kohanemist või kohandamist). Vabandan telefoniga tehtud piltide kvaliteedi pärast

Natuke napakas

Vaimselt terve inimene on uudishimulik ja loomultasa mõtleb teistest head. Nii hakkas minulgi Magellani XL gps sügelema, ok olid seal ka mõned kaartide tekitamisega seotud asjad, aga Peebusele ma selle XLi müüsin. Asemele ostsin Garmin GPSmap76CSx. Kaartideks BlueChart 9.5. Parandustega 2007 aastast.

Kõlab hästi onje. Magellani kaart on parandatud viimati 2005 ( Estonskaje SSSR vaatasin faili muutmise tähtaega [ärge uskuge mis müügimehed räägivad]). Paraku on Garmini kaart väga puudulik. Tahaks kohe pilte kaasa panna. Lihtsad näited. Naissaar.... umbes kaks kivi. sügav igaltpoolt. Selle kaardi järgi pole paremat sadamat. Silmat kinni võib sisse sõita.....madalikule. Sama Dirham.... kivvi jne.

Jutu mõte on see, et vaatamata sellele mis müügimees räägib... ärge uskuge. Kasutage vanu parandusteta Navionicsi kaarte. Garmini kaardid imevad. Müügijorsside magus jutt läks mulle palju aega ja vaeva maksma... õnneks mitte kiile ja tüüre.

Ja nüüd las Garministid vaidlevad vastu.. kui julgevad. Aga mina äng äng äng. Kurdan oma saatust kõigile kes kuulata tahavad. Pean nüüd ikkagi hakkama merel paberkaartidega n...uma, või käsitsi oi oi oi kui palju parandusi tegema.

Rana Aliger

Vahepeal valmis GoFivele uus käilakuju. (nüüd tuleb pikk lause, nii et hingake enne korralikult sisse) Nii nagu muru seest tärkavate võilillede vastu võideldes, on sõda looduse vastu pikas perspektiivis nagunii kaotatud, on ka ametliku "Gerda" nime kõrvale tekkinud, "konn" õige täiesti enda alla mattnud. Ütleme, et Tiivuline Konn on siis jahikese hüüdnimi. Mulle meenus Jahtlaeva SantaMaria näkineitsiline käilakuju. Vastu tulles rahva soovidele on nüüdsest suure, steroididel purjelaua käilakujuks Rana Aliger, tiivuline konn.

Lõppu lisaksin ühe mõtte veel. Kuna meil on just laps sündimas ja eelmiste laste nimed on Seiu Siim ja Ats Leiger, siis mu kursaõde, nähes Rana Aligerit mu MSNi nime taga arvas, et see vastsündiva maimukese nimeks saabki. Kole kui tütarlapse üle juba enne sündimist sellist nalja tehakse.