Monday, April 16, 2007

Seibid ja klupe

Õige blogimine on see kui kirjutad mis pähe tuleb:
Kas teate mis on klupp ehk klupe. See on riist keerme lõikamiseks pulgale või torule. Mu paaditreileri vintsi vända teljel on vint maas, nii et ma ei saa teda korralikult mutriga kinni keerata. Pean turult klupe ostma ja uue vindi lõikama. Niisiis klupe ehk klupp. Mutreid keeran padrunvõtme ja narrega. Müüritise ülemine pruss, kuhu peale toetavad sarikad, on pärling. Eskimodel on 120 sõna lume kirjeldamiseks.

Osta.ee on hää antikvariaadipood. Sinna ei tule kohale minna vaid raamatud saadetakse enamasti koju. Ostsin täna kaks head raamatut. Saladusliku saare J vern, ja Hucelbery Finni. Kokku maksid 11 krooni. Blogi kribades tuli meelde, et J Vernil oli üks põnev raamat, mida ma olen poisikesepõlves lugenud... See tõuseme langeme. Kapten Nemo surm. Tõeliselt hakkajate inimeste seiklused. Ma uurisin kunagi oma onult, kes on Eestis tunnustatud keemik, kas ta suudaks looduslikest vahenditest püssirohtu valmistada, aga ei suuda. Mina poisikesena otsisin raudteelt kollast väävlit, varastasin lihakombinaadist salkpeetrit ja sütt sain gaasimaskidest mis vedelesid raudtee ääres. Selles mõttes olen ma onust rohkem looduskeemik. Aga Saladusliku saare merehädalistel ei olnud raudteed... vähemalt alguses mitte.

Krt nüüd tekitasin endale konkurente. Ostke siis mu oksionil olev GAZ 69A ära, et ma saaksin endale päramootori osta.

Kas Mati Hunt või Mihkel Mutt või keegi kirjutas, et eestlased aina MURETSEVAD endale asju. Nüüd ma tahtsin ka kirjutada, et muretsen endale mootori, aga vot ei julgenud. Äkki Mutt loeb ja mõtleb eiteamida.

Mõni aeg tagasi ostsin Ostast Maailm ja Mõnda sarja kuuluva raamatu "Hulljulge retk". See räägib kodanikust kes sõjakeerises sattus Panamasse ja tahtis kangesti oma naise juurde Austraaliasse. Ühtegi laeva ei läinud. Panamas oli ta vangis. Aga ta ostis endale purjeka (varem polnud kordagi purjetanud) ja sõitis sellega Fidzhile. Vahepeal tormis viskas kogemata pangega ühes pilsiveega kõik konservid merre nii et pidi ma ei tea kui palju päevi ilma ja toiduta olema. Oh ta püüdis seal hai, kes tal kogu kokpiti segi peksis ja tegi muidki põnevaid trikka. Nii et kes lugeda oskab lugegu. Muide selle raamatu lõpus on tore mereterminite seletav sõnastik. Paudile näiteks oli seal lisaks mingi teine sõna välja pakutud aga enam ei mäleta (klupe klupe klupe).

Siis lugesin raamatut kus suur fregatt üritas ümber maailma sõita. Venelased, startisid Petrogradist. Neil oli pardal üle 300 hinge. Enne Taanit puhkes koolera ja 10 madrust suri ära. Aga sellele oli pühendatud vaevalt üks lõik. Vaata kuidas mass ikka devalveerib väärtust. To Hulljulge retke kodanik kirjutas oma ellujäämisest mitu raamatut. 10 vene madrust ja ainult üks lõik. Tra see fregatti raamat oli üsna igav, nii et ma ei jõudnudki lõpuni.

Ma sain hiljuti laskmises II järgu. http://www.tdk.ee/tulemused/Manniku_Ohk_V.xls Tegelt läks võistlus üsna halvasti. Alati kui ma võistlema hakkan hakkavad käed värisema ja adrenaliin tõuseb üles. Lasin proovid ära ja tundus, et käsi seisab nagu posti peal. Puha üheksad kümned. Vaevalt mõni kaheksa lipsas sisse. Nagu võistluslehe ette panin tuli hull vibra sisse. Närve ikka ei peta. Esimest lasku tegin vist viis minutit. Paras paanika oli. Aga kokku punnitasin ikkagi 340 silma. No kurat alla 80 seeriaid ikka ei tohiks võistlustel enam lasta. Kokku 24 koht. Kümme + kümme + kolm ja siis mina. Aa blogi teema on Go Five. Õnneks ühtegi viit just ei lasknud.

Õmblesin purjele katte peale. Mul oli üks vana aiatelk, mille raami tuul ära lõhkus. Aga seal oli ohtralt head riiet ja kaks pikka lukku. Kokkuvõttes tuli päris lihtsalt. Hoopis lihtsaks läks asi siis kui Mai-Liis õmblusmasina pedaali andis, nii et ei pidanudki enam käsitsi masinat ringi ajama. Masti kanna osa pean tugevama riidega üle õmblema, sest augu on juba sisse hõõrunud.

Panin kõikidele kummiratastele seibid ette. Nüüd siis kluppe, ehk klupp

Sunday, April 15, 2007

Üle laipade tähtede poole

Kaks sooja ilma. Temperatuur +22 kraadi C. Tarvis pühapäeval merele minna. Peep tahtis kah kaasa tulla kuni laupäeva õhtul 23.30 neni. Sest siis tuli välja, et hommikuks Tartust Tallinnnasse sõidu jaoks piisavalt kaineks ei saa. Pole hullu Tarmo tahtis kaasa tulla. Tarvis ainult hommikul Jussikese tükk ära teha ja voilaa. Aga ei hoopis õhtul ikkagi mingit tööd tarvis teha. Ja teised sõbrad... Varssav, London, laps, kuri naine, lõunaeesti, metsatööd, kuuba klubi, aianduskursused. Läbilõige Eesti inimeste tegemistest ja eluolust.

Tarmo võttis oma äraütlemist tõsiselt ja asus telefonimüügi tööle. Võttis oma telefonimärkmiku ette ja asus helistama. A... Anvelt Arvo...Z...Zoja Ismailovna... Rene neelas landi. Et siis neli sõpra kaasa ja merele. Ma nats jahutasin hoogu. Niipaljukesi paati ei mahu. Noh tuli siis Lapse ja sõbratariga.

Kuna aega oli kulunud, siis Osmussaare plaan kukkus kummuli. Õhtuks poleks tagasi jõudnud. Ah keertutab siis niisama Lohusalus. Mina sõitsin ees ja Rene sõitis järgi. Raadiost kõlas raske rokk. Rene helistab ja teatab, et mingi ratas on mu koormast ära pudenendu ja kolksuga vastu ta auto karterit lennanud... korjab üles võtab kaasa. Check... Kurat ongi. Paati küljelt toetavatest ratastest on üks puudu. Ma kodus vaatasin, et kahtlane võtsin suured seibid kaasa, et sadamas sättida. Kui paat peal, siis üksi ei jõua. Mis siis ikka. Rene surus oma laia selja vastu paadi parrast ja tõstis 500 kg üles... Kaks naist koos autoga... huligaan.. Mina sättisin ratta jälle paigale.

Sadamas rigamine ja paat slipilt alla. Krt astusin treileril ühe tule puruks. Mootorit polnud nii, kanuumeetodil merele. sõitsime külgtuules. kiirus 6+ sõlme. Mina sättisin purje, Rene tüüris naised ja lapsed kiljusid vaimustusest. Tuult oli ca 6ms. Kerge jänku oli peal. Mingil hetkel jäi soot GPSi taha kinni ja asjad hakkasid lendama. Õnneks jäi kõik siiski pardale. Nagu Priit hoiatas ei olnud see koht siiski parim. Nibi nabi oleks ka GPS ise sukelduma läinud. Edasi hoidsin teda turvaliselt taskus. Tegime paudi... ühe väga põneva paudi. . Aga arusaadav, Rene oli tüüris esimest korda. Samas ega mina ei pea ka kõike ära tegema. Laps kartis kui paat kreeni läks. Ohverdasin kiiruse lapse psüühikale ja rehvisin natuke purje. Nüüd oli sõit palju rahulikum. Sadama juures keerasime otsa lõunasse ja tegime uue toreda looke. Ja jälle sadamasse tagasi. Kokku läbisime 9,67 nm. Lõpp oli lõbus. Ma ei julgend all kiiluga madalale liiga lähedale sõita. Mälu järgi peaks sealt 1.1ga läbi pääsema. 1.6 jääb ilmselt kinni. Aga ma ei teadnud veeseisu. Ju ta natuke plussis on. Proovisime mõlada aga tuul oli tugevam. Siis loovisime sadamapoole väikse purjetükiga. Parafraseerides Saladusliku saare algust Me seisame, ei mee liigume, ei ikka seisame. Tuul oli otse sadama pealt. Noh viimaks sadama akvatooriumis jälle mõlasime.

Paat jälle kärule ja minema.

Kreedit
katkine gpsi hoidja 1tk
katkine tuli 1tk.

Debet
Hää tuju 4tk
Uued tutavad 3 tk
Merereis 1tk

Thursday, April 5, 2007

GO GO GO 5

Kastsime vahepeal paadi vette ja sõitsime sellega ringi. Tuult oli vähe või ei olnud üldse. Alguses näitas GPS et asi sõidab kiirelt kui pobeeda aga siis tuli mulle meelde, et mul ühikuteks km\h. Kui sõlmedes vaatasin siis olid numbrid märksa loogilisemad. Olematus tuules ikka 8 sõlme ei sõida (kahjuks).

Eks see vähene kaal annab ikka igal sammul tunda. Kiirendus on nagu motikal nips ja olemas. Pautimine PEAB suisa käima kiiresti ja sportlikult. Mingi kiiljahiga pautuimerdamist teha ei saa. Kaalujaotus on vägagi oluline. Sõbrad kolisid vöörist sammu ahtripoole ja sõlm kohe juures. Noh kiirus kiiruseks. Üksi saab sõita küll. Esialgu on üksi merele mineku ees väike tõrge. Nii jäi nädalavahetusel merel käimata. Sõbrad, nagu ikka, ajasid teisi asju. Tegelt on hetkel ikka külm ka. Mõtlesin, et lähen kui temp on 6 kraadi või rohkem.... oli 4. Aga kevad tuleb...

Sain akult GPSi toite käima. Selle asja ajas ära pingestabikas. Magellanni poolt toodetud vastav vidin on umbes 10x kallim ja ei sobi ka hästi kaabelduse poolest. Selleks, et kokpitti elektrit saada, puurisin poldile pikuti augu sisse. Sealt kudu pääsesin selle roostevaba kronshteini sisse. Kronshtein ise on mass. Ainult, et akut ei saa kuidagi pilsi kinni siduda. Eks ma pean sinna mingid aasad liimima.

Hää oleks veel mastikate, mille saaks purjele ja mastile peale tõmmata. Siis poleks tarvis purje igakord kokku ja lahti lapata.