Olles jõudnud alumiiniumprofiilmootorikinnitusega peaaegu lõpuni mõtlesin ümber. Äi tundunud hää. Nüüd tegin nii, et panin mootori ikkagi tolle roostevaba pulga külge ahtris keskel. Tegin sinna korraliku kinnituse (ühtegi lisaauku puurima ei pidanud). Grootsoodi ploki kolisin ahtrist paadi keskele, sinna kus oli enne Harkeni plokk. Harkeni plokist kasutasin stopperit aga plokk ise jäi üle. Harken ja Lewmar sõbralikult näe, ulatasid teine teisele nüüd käe. Nii et mul on nüüd üks üleliigne kõrriga Harken.
Katarinal oli peli vändale Lewmar sisse pressitud ja ma lugesin seda vist 1000 korda iga sõidu jooksul. Nüüd eelistan väntasid millele pole midagi peale kirjutatud. Muidugi ei ole Go fivel ühtegi peli. On ainult kiilukergitamise mehhanism koos anomüümse vändaga.
Selleks, et groot ikka kinni oleks panin plokile alla suure roostevabast terasest lätaka. Vahe tihtisin epoplastiliiniga. Tundub et Go five on suhteliselt õhukeselt ehitatud. Töö käis kajuti kõige tagumises ja madalamas osas. Kõrgust on seal 15 cm.
Ümbermõtlemise tõttu jäi üle arvestatav kogus roostevabu kruve ja polte, mille ma juba ära jõudsin osta. Sain ka teada, et mootorikinnitusel püsib aerosool värv/krunt seljas vaid niikaua kuni sinna ühtegi mootorit kinnitatud pole. Nii pisikest kogust epokrunti ja korraliku värvi osta ei saa.
Üritan siin mingi päev uut süsteemi katsetama minna.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment