Meil on nüüd mootorpaat. St minu roheline purjelaud sai endale mootori.
Tõsielusarja Go five otsib mootorit osavõtjate ring oli, nagu ikka, esialgu suur ja lai. Need ei vaata tagasiii, need ei vaata tagasii.
Mina kui arvutiinimene tegin exelisse tabeli, kus oli erinevate tootjate mootorite andmed ilusasti kirjas. Teostasin võrdlevat analüüsi. Valikus jäi pinnale kaks mootorit: HONDA 2,3 ja Tohatsu 3,5.
Hääd kuljed Hondal
1. kerge kaal,
2. õhkjahutus.
Mured:
1. Olematu teenindus (Boat und Bike House ei tule päris mitmete eri allikatele tuginedes üldse oma esindusülessannetega toime.)
2. väike jaks
3. müra
Priit väitis, et tema mikrot Voosist vastutuulega üles lükata 2.3 eriti ei jõudnud. See tekitas kõhklusi.
Tohatsu oli mõnevõrra kallim, aga ma sain tänu Randelile nats alla kah, nii et kokkuvõttes võitis 1. suurem jaks
2. väiksem müra
3. sõbramehe hind
Aga mootor on 6 kilo raskem. Mootor on ka mõnevõrra suurem. Ma täpselt ei mäleta kuidas Honda mu paadi perra sobis, aga Tohatsu tahab korralikku kinnitust. Kui lihtsalt järgi panna hakkab segama kas tüüre või grootsooti. 18 või 20 kilo ei ole ka nii kerge, et vajaduse korral suvalt tuppa tõsta ja vastupidi.
Ostsin siis 101 eegu eest alumiiniumprofiili ja teen sellest ja keruingipuust kinnituse. Homme saab ehk valmis.
Muide mootor on veel nii uus, et bensiinipaagist võiks vabalt kohvi juua. Hetkel ei ole ma teda kordagi käima tõmmanud ega bensiini sisse valanud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment