Käisime Eeroga Pirital sõitmas ning üks härra VTAst vaatas äratulles mu paadi pabereid. Tuli välja et ostumüügi leping ja LYS mõõdukiri on eesti bürokraatja jaoks liiga vähe. Niisiis tuli jaht kuhugi rgistrisse saada. Eestis on jahiregistreerimiseks püha kolmainsus ARK, VTA ja Jahtklubide Liit. ARK tahab registreerimise eest 600 VTA ülevaatamise eest 140. ok ok. Aga Jahtklubide Liidu 1000 krooni selle eest et nad saadavad nimekirjast järgmise purjenumbri tundus liiga kallis ja ajas pilli lõhki. Uurisin võimalusi jahti Rootsi registrisse saada. Rootsi VTA vastas, et laias laastus tahaksid nad registrisse siiski vaid Rootslaste paate või siis paate mis peamiselt rootsis sõidavad. Ühesõnaga päris ausalt poleks ma nende registrisse saanud. Lisaks oli seal veel mõned detailid mille ajamine oleks mõneti tülikas olnud. Saatsin meili Libeeria ja Panama konsulitele UKs. Paraku ei ole kumbki asjamees siiani vastanud. Kuulasin erinevaid hümne. Valisin millist oleks hea suupilliga mängida. Kõige sobilikum tundus Quatar http://gbgm-umc.org/country_profiles/countries/qat/Anthem.stm Paraku mu Araabia keel on väga vilets. Ka ei osanud ma Quatari VTA kontakte kuskilt leida.
Niisiis raske südamega palusin ma VTAl jaht mootorpaadina arvele võtta. Ja paadis mängime ikkagi Eesti hümni. Aga purjenumber on jätkuvalt SWE1.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment